Your Curated Tumblr Experience Awaits!
Eesti - Blog Posts
Joke drawing i made of estonia that i forgot to post
Original video by Daniel Hentschel
"Mäletan, kuidas sa mõne aasta eest südametäiega pahvatasid metsaraiumise kohta: see on ju riiklik laastamine! Ja veel enam jäi hinge kõrvulukustav vaikus, mis peale seda mõtteruumis maad võttis. Ei tõtanud keegi noid sõnu parandama ega ümber lükkama, las vana mees räägib, maailm veereb edasi, uued uudised tulevad ja ebamugavus lahtub, piinlik apsakas ununeb. Aga see, mis oli varjul nende sõnade taga, jäi. See pilt, kuhu osutas sinu tõstetud sõrm. Vaadake seda maad, milline häbi! See, mida riik on teinud oma loodusega, ei ole olnud väärikas. Eesti loodusega on läinud samamoodi, nagu läks indiaanlastega. Selle maa loodus on lõputute seadusemuudatuste, arengukavade ja töötubade kaudu viimaks ikkagi inimeste käest välja petetud, nende hinge on väärkoheldud, väärikust alandatud. Eesti Loodus elab edasi reservaadis, see on ilus, seda saab imetleda, sealt metsaande korjata, piltegi teha, seminare ja töötubasid korraldada. Aga midagi on muutunud, lõplikult. Midagi väga olulist on surnud – eks sõnastagem see. Mis see siis on? Pihta on saanud loodus, aga ka usk elu põhiväärtustesse. Usk Eesti looduse kaitsesse on kokku kukkunud. Selle asemele on tulnud teadmine, kui odav on riik, kui alandlik ja hirmunud, kui lihtne on teda raha ja ähvardustega üles osta, panna tegema seda, mida ta mingil juhul teha ei tohiks. Riik on samm-sammult taganenud raha surve ees. Riik on kaotanud väärikuse. See on kõige hullem asi, mis saab juhtuda. Loodus annab riigile väärikuse. Loodus on riigi südametunnistus. Ühiskonda ei iseloomusta mitte see, mida ta loob, vaid see, mida ta keeldub hävitamast. Nii on arvanud Ameerika looduskaitsja John C. Sawhill."
- Valdur Mikita Järelhüüe Fred Jüssile "Head teed sulle, kotkas"
Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu tee kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku üksikasju. Ma ei näe, mis on mägede taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool orgusid, teispool metsi, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi heli, mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. - Fred Jüssi 1935 - 2024
jensenacklesmishacollins:
Ei talupoegadele - No to peasants.
...
The majority speaks Sense.